 |
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
MUL
ON EPILEPSIA Juhised kiirabile (perearstile) krambisündroomi korral 1. Jälgida kôiki mittearstliku esmaabi reegleid (vt. erilehel) ja neid ôpetada haigete omastele, kooliôpetajatele, lasteaiakasvatajatele jt. 2. Jälgida detailselt hoo kulgu ja neuroloogilise leiu muutusi hoo ajal ja pärast seda ning haige haiglasse transportimisel fikseerida nähtu saatelehel. 3. Koguda kohapeal andmeid hoo vôimaliku tekkepôhjuse kohta: eelnev alkoholitarbimine, ravimite vôi toksiliste ja narkootiliste ainete kasutamine, hüpoglükeemia vôimalus (ka diabeedihaigel), unedefitsiit, kehatemperatuuri tôus üle 38o (febriilsed krambid lastel!) jt. Saadud andmed fikseerida saatelehel. 4. Krambisündroomiga haige vajab transporti vastuvôtuosakonda jälgimiseks ja vajadusel hospitaliseerimiseks, kui: - tegemist on esmakordse provotseerimata krambihooga, - esinevad traumatunnused (intrakraniaalse hematoomi oht!),alkoholiabstinentsi nähud (epileptilise staatuse, deliiriumi oht!), mürgistuskahtlus, ainevahetuse vôi endokriinsete häirete kahtlus, - esinevad seeriakrambid vôi on vallandunud epileptiline staatus (korduvad hood, mille vahel patsient ei tule teadvusele), - hoog on tekkinud avalikus kohas ja haigel ei taastu täielik orientatsioonist enda isiku, elukoha, kasutatavate ravimite jms. suhtes. Kui patsient pärast hoogu on täielikult orienteeritud, teab, et ta on epilepsiahaige ja milliseid ravimeid ta kasutab, siis on väga soovitav ta koju toimetada ja kontrollida, et tal vajalik ravim olemas oleks ja ta selle sisse vôtaks. 5. Hoo lôpetamiseks vôi hoo kordumise vältimiseks on sobivaim ravim diasepaam a) intravenoosselt (1 ampull 2ml - 10 mg) väga aeglaselt (1 ampull 10 minutiga) - annus imikule 0,3-0,5 mg/kg, väikelapsele ja koolilapsele 0,2-0,4 mg/kg, täiskasvanule 0,15-0,25 mg/kg. b) rektaalselt rektaaltuubiga 5 mg vôi 10 mg, annus imikule (üle 4 kuu) 5 mg, väikelapsele kehakaaluga üle 15 kg ja koolilapsele 10-20 mg, täiskasvanule 20-30 mg. Toime ilmneb 2-3 minuti pärast Vajadusel on lubatud korrata ravimi sisseviimist, aga mitte enne 10-15 minuti möödumist. Jälgida vôimaliku hingamis depressiooni suhtes! Rektaalselt manustamiseks sobivad ka suposiidid, toime ilmneb 15-20 minuti pärast. Rektaaltuubiga diasepaami manustamine korduva hoo vältimiseks on valikmeetod väikelaste febriilsete krampide korral! c) peroraalselt 1-2 5 mg tabletti, kui patsient on teadvusel ja ei ole karta hoo kordumist lähematel minutitel. Suu kaudu manustamisel on diasepaami toime maksimum 0,5-1 tunni pärast. NB! Diasepaami intramuskulaarne manustamine ei ole näidustatud, sest toime tuleb väga hilja (3-6 tunni pärast) ja on ebakindel ravimi puuduliku imendumise tôttu. Diasepaam ja muud bensodiasepiinid on vastunäidustatud müasteenia, ägeda kitsa nurgaga glaukoomi ja hepaatilise porfüüria korral.
Diasepaami asemel vôib kasutada ka klonasepaami (Rivotril)aeglaselt
intravenoosselt (1 ampull 2 ml - 1 mg) vôi intramuskulaarselt, annus
imikule: kuni ½ ampulli (0,01-0,07 mg/kg) Infusiooniks vôib kasutada ka diasepaamipreparaati Valium MM Roche suhtes 2-5 amp. 250 ml 5% vôi 10% glükoosi vesilahuses vôi Rivotril 2-3 ampulli 250 ml infusiooni-lahuses (5% vôi 10% glükoos, 0,9% NaCl vôi Ringeri lahus).Mitte kasutada polüvinüülkloriidist (PVC) infusioonikotte. Epileptiline
staatus vôi sagedased seeriakrambid on eluohtlik seisund, mis nôuab
kiiret tegutsemist. Nii
kiirabiarst kui vastuvôtuosakonna arst peab täitma üldisi esmaabinôudeid: Dr.Ilo E.Leppik Minnesota Ulikoolist (MINCEP Epilepsy Care keskusest) annab epileptilise staatuse raviks järgmise neil kasutusel.oleva ajakava 0-9 min Hinnata kardiorespiratoorse funktsiooni seisundit, saada anamnees, läbi viia neuroloogiline ja üldmeditsiiniline uurimine. Vôtta veri antiepileptiliste ravimite veretaseme määramiseks, veresuhkru, jääklämmastiku, elektrolüütide määramiseks, ainevahetuse ja ravimite/ narkootikumide sôeltestideks. Kindlustada vabad ôhuteed (S-toruga) ja vajadusel anda hapnikku. Alustada intravenoosset infusiooni füsioloogilise soolalahusega. Manustada 25 g glükoosi ja B-vitamiine. 10-40 min Alustada fenütoiiniinfusiooni 20 mg/kg,mitte kiiremini kui 50 mg/min. See vôib vôtta aega 20-40 minutit. Monitoriseerida EKG-d ja vererôhku. Lorasepaami (4-8 mg) vôi diasepaami (10-20 mg) vôib manustada,kui fenütoiini infusiooni ajal krambid korduvad. Kui krambid püsivad Anda intravenoosselt fenobarbitaali 10 mg/kg 100 mg/min. Valmistu intubatsiooniks. Kui krambid püsivad Alustada barbituraatkoomaga vôi üldnarkoosiga. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
© EEVL 2000 | kontakt@email.aadress |