Krampidega haige mittearstlik esmaabi
Autori Nimi


EPILEPSIAHAIGE KAART

Eesti Epilepsialiit propageerib  epilepsiahaige kaardi kaasaskandmist. Kaardil on isikuandmed: nimi, aadress, telefon, kasutatav ravim. Kaardi pöördel on järgnev tekst:

MUL ON EPILEPSIA
Kui leiate mind teadvuseta,palun:

* ärge takistage minu liigutusi, kuid jälgige, et ma end ei vigastaks.
* keerake mind küljele ja pange midagi mu pea alla vôi hoidke mu pead käte vahel.
* vabastage mu kaelus, et hingamine oleks vaba.
* ärge pakkuge mulle midagi juua.
* ärge püüdke mulle midagi suhu panna.
* ärge jätke mind järelvalveta seni, kuni mu teadvus taastub.
* pärast krampi vôib tekkida lühiajaline sügav uni.
* kiirabi on vaja kutsuda juhul, kui krambihoog kestab üle 10 minuti..
Täiendavaid soovitusi esmaabiks hoo pealtnägijaile, kodustele, ôpetajatele jt.
* eemaldage haige ohutsoonist (liiklus, teravad esemed, tuli, elektriseadmed jm)
* säilitage rahu: kui hoog on alanud, ei ole vôimalik seda peatada - ta lôpeb ise.
* jälgige hoo kulgu tähelepanelikult:  kas esineb silmade ja/vôi  pea pööret, kas
tômblused jäsemetes on môlemapoolselt ühesugused vôi mitte, kas tômblused algavad vôi lôpevad jäsemetes üheaegselt vôi mitte, kas esineb rahutust, mingeid automaatseid liigutusi jäsemetes, närimis-imemisliigutusi jms. Hoo täpne kirjeldus on arstile suureks abiks epilepsiahoo iseloomu täpsustamisel ja sellele hootüübile sobiva ravimi vailkul!!
* jälgige hoo kestvust: kui hoog kestab üle 2 minuti, siis on soovitav raviks viia pärasoolde spetsiaalse otsikuga tuubi abil diasepaami.(Diazepam Desitin rectal tube
5 mg vôi 10 mg   rektaaltuubid on Eesti apteekides saadaval ja soovitav on neid hoida epilepsiahaige  kodus esmaabiks).   annus:   imikule üle 4 kuu                                        5 mg
            
väikelapsele kehakaaluga üle 15 kg           10 mg
             koolilapsele                                           10-20 mg
             täiskasvanule                                         20-30 mg
  
Toime ilmneb tavaliselt 2-3 minuti pärast.
Kui krambid jätkuvad vôi korduvad, vôib ravimi pärasoolde viimist korrata, kuid mitte enne 5-10 minuti möödumist. Krampide jätkumisel on vaja kutsuda ka kiirabi..
NB! Mida mitte teha:
        * püüda tômblevaid jäsemeid kinni hoida.
        * püüda midagi jôuga hammaste vahele toppida vôi krampis sôrmi lahti tômmata.
        * takistada impulsiivse rahutusega patsiendi liigutusi (selle asemel minna temaga rahulikult kaasa juhtides teda eemale ohtudest).
        * südamemassaazh vôi suule suule hingamine ei ole vajalik

Juhised kiirabile (perearstile) krambisündroomi korral

1. Jälgida kôiki mittearstliku esmaabi reegleid (vt. erilehel) ja neid ôpetada haigete  omastele, kooliôpetajatele, lasteaiakasvatajatele jt. 

2. Jälgida detailselt hoo kulgu ja neuroloogilise leiu muutusi hoo ajal ja pärast seda ning haige haiglasse transportimisel fikseerida nähtu saatelehel.  

3. Koguda kohapeal andmeid hoo vôimaliku tekkepôhjuse kohta: eelnev alkoholitarbimine, ravimite vôi toksiliste ja narkootiliste ainete kasutamine, hüpoglükeemia vôimalus (ka diabeedihaigel), unedefitsiit, kehatemperatuuri tôus üle 38o (febriilsed krambid lastel!) jt. Saadud andmed fikseerida saatelehel. 

4. Krambisündroomiga haige vajab transporti vastuvôtuosakonda jälgimiseks ja vajadusel hospitaliseerimiseks, kui: - tegemist on esmakordse provotseerimata krambihooga, - esinevad traumatunnused (intrakraniaalse hematoomi oht!),alkoholiabstinentsi nähud (epileptilise staatuse, deliiriumi oht!), mürgistuskahtlus, ainevahetuse vôi endokriinsete häirete kahtlus, - esinevad seeriakrambid vôi on vallandunud epileptiline staatus (korduvad hood, mille vahel patsient ei tule teadvusele), - hoog on tekkinud avalikus kohas ja haigel ei taastu täielik orientatsioonist enda isiku, elukoha, kasutatavate ravimite jms. suhtes. Kui patsient pärast hoogu on täielikult orienteeritud, teab, et ta on epilepsiahaige ja milliseid ravimeid ta kasutab, siis on väga soovitav ta koju toimetada ja kontrollida, et tal vajalik ravim olemas oleks ja ta selle sisse vôtaks. 

5. Hoo lôpetamiseks vôi hoo kordumise  vältimiseks on sobivaim ravim diasepaam 

a) intravenoosselt (1 ampull 2ml - 10 mg) väga aeglaselt (1 ampull 10 minutiga) -  annus imikule 0,3-0,5 mg/kg, väikelapsele ja koolilapsele 0,2-0,4 mg/kg, täiskasvanule 0,15-0,25 mg/kg. 

b) rektaalselt rektaaltuubiga 5 mg vôi 10 mg, annus imikule (üle 4 kuu) 5 mg, väikelapsele kehakaaluga üle 15 kg ja koolilapsele  10-20 mg, täiskasvanule 20-30 mg. Toime ilmneb 2-3 minuti pärast Vajadusel on lubatud korrata ravimi sisseviimist, aga mitte enne 10-15 minuti möödumist. Jälgida vôimaliku hingamis depressiooni suhtes! Rektaalselt manustamiseks sobivad ka suposiidid, toime ilmneb 15-20 minuti pärast. Rektaaltuubiga diasepaami manustamine korduva hoo vältimiseks on valikmeetod väikelaste febriilsete krampide korral! 

c) peroraalselt 1-2 5 mg tabletti, kui patsient on  teadvusel ja ei ole karta hoo kordumist lähematel minutitel. Suu kaudu manustamisel on diasepaami toime maksimum 0,5-1 tunni pärast. 

NB! Diasepaami intramuskulaarne manustamine ei ole näidustatud, sest toime tuleb väga hilja (3-6 tunni pärast) ja on ebakindel ravimi puuduliku imendumise tôttu. Diasepaam ja muud bensodiasepiinid on vastunäidustatud müasteenia, ägeda kitsa nurgaga glaukoomi ja hepaatilise porfüüria korral.

Diasepaami asemel vôib kasutada ka klonasepaami (Rivotril)aeglaselt intravenoosselt (1 ampull 2 ml - 1 mg) vôi intramuskulaarselt, annus imikule: kuni ½ ampulli (0,01-0,07 mg/kg) 
     väikelapsele ja koolilapsele: 1 ampull (0,01-0,05 mg/kg) 
     täiskasvanule: 1-2 ampulli (0,01-0,03 mg/kg) 

Kui varem on manustatud bensodiasepiinide vôi fenobarbitaali suuri annuseid vôi kui epileptilise staatusele kaasuvad hingamis- ja vereringehäired, siis on vastuvôtuosakonnas esmase valiku ravimiks fenütoiin (näiteks Phenhydan injection solution  1 ampull 5 ml - 250 mg väga aeglaselt, 0,5 ml/min, intravenoosselt annus 
     väikelapsele ja koolilapsele: 1-2 amp.(10-15 mg/kg) 
     täiskasvanule 2-4 amp. (5-10 mg/kg) 
vôi infusioonikontsentraadina eri kanüüli kaudu (1 ampull 50 ml - 750 mg)
annus 
     väikelapsele ja koolilapsele 1/3-2/3 amp. 
     täiskasvanule 2/3-1 amp. 
Infusioonikontsentraat lahjendatakse kuni 500 ml 0,9% NaCl.  Tilgutuskiirus 10-50 tilka minutis (0,5-2,5 ml/min e.0,75-3,75 mg fenütoiini /min.). Ainult täiskasvanutel on lubatud kasutada ka nn. staatuseinfusiooni: 750 mg infusioonikontsentraati 15-30 minutiga.Vajalik on kardioloogiline monitoriseerimine, sest eksisteerib AV bloki vôi sinoatriaalse bloki oht.
 

Infusiooniks vôib kasutada ka diasepaamipreparaati Valium MM Roche suhtes 2-5 amp. 250 ml 5% vôi 10% glükoosi vesilahuses vôi Rivotril 2-3 ampulli 250 ml infusiooni-lahuses (5% vôi 10% glükoos, 0,9% NaCl vôi Ringeri lahus).Mitte kasutada polüvinüülkloriidist (PVC) infusioonikotte.

Epileptiline staatus vôi sagedased seeriakrambid on eluohtlik seisund, mis nôuab kiiret tegutsemist. Nii kiirabiarst kui vastuvôtuosakonna arst peab täitma üldisi esmaabinôudeid: 
     - vabastama hingamisteed, jälgima kardiovaskulaarse süsteemi
      
seisundit - pöörama tähelepanu kusepôiele 
    
- kehatemperatuuri tôusul üle 38,5° langetama temperatuuri
       füüsiliselt ja/vôi ravimitega 
     - monitoriseerima veresuhkru taset (hüpoglükeemia vôib olla staatuse
       pôhjus, toonilis-   klooniliste hoogude staatus vôib ise langetada
       veresuhkru taset) 
     - ravima eksikoosi ja atsidoosi 
     - infektsiooniprofülaktika
(aspireerimine) 
     - ajuturse ravi 

     - pidev arstlik jälgimine ja intensiivravi 

Dr.Ilo E.Leppik Minnesota Ulikoolist (MINCEP Epilepsy Care keskusest) annab  epileptilise staatuse raviks järgmise neil kasutusel.oleva ajakava

0-9 min Hinnata kardiorespiratoorse funktsiooni seisundit, saada anamnees, läbi viia neuroloogiline ja üldmeditsiiniline uurimine. Vôtta veri antiepileptiliste ravimite veretaseme määramiseks, veresuhkru, jääklämmastiku, elektrolüütide määramiseks, ainevahetuse ja ravimite/ narkootikumide sôeltestideks. Kindlustada vabad ôhuteed (S-toruga) ja vajadusel anda hapnikku. Alustada intravenoosset infusiooni füsioloogilise soolalahusega. Manustada 25 g glükoosi ja B-vitamiine. 

10-40 min Alustada fenütoiiniinfusiooni 20 mg/kg,mitte kiiremini kui 50 mg/min. See vôib vôtta aega 20-40 minutit. Monitoriseerida EKG-d ja vererôhku. Lorasepaami (4-8 mg) vôi diasepaami (10-20 mg) vôib manustada,kui fenütoiini infusiooni ajal krambid korduvad. 

Kui krambid püsivad Anda intravenoosselt fenobarbitaali 10 mg/kg 100 mg/min. Valmistu intubatsiooniks.

Kui krambid püsivad Alustada barbituraatkoomaga vôi üldnarkoosiga.

artikli algusesse | artiklite lehele

© EEVL 2000  |  kontakt@email.aadress